EL ministrid leppisid kokku 90% heitkoguste vähendamise eesmärgis
Kokkuvõte
EU keskkonnaministrid jõudsid pärast mitmepoolselt pingelist arutelu ja hilisõhtust istungit kokkuleppele — eesmärk on vähendada liidu kasvuhoonegaaside heitkoguseid 90% võrra võrreldes baasnäitajaga aastaks 2040. Kokkuleppel on aga olulised mööndused, eelkõige seoses süsinikukrediite (offsetide) kasutamise ulatusega.
Kuidas kokkulepe sündis
Ministrid jõudsid lahendini viimase hetke kohtumisel vaid päevadega enne COP30 konverentsi algust Brasiilia linnas Belémis. Algse ettepaneku tegi Euroopa Komisjon ning see pidi olema valmis rahvusvaheliseks esitamiseks COP30 raames.
Vaidlus co2 krediitide üle
Peamine erimeelsus puudutas, kui suure osa vähendusest tohib katta ostetud heitevähenemise projektidega (nt metsastamine, taastuvenergia projektid).
- Saksamaa soovis, et vaid umbes 3% kogu vähendamisest oleks kaetud selliste offset-projektidega.
- Riigid nagu Prantsusmaa ja Poola pooldasid suuremat osakaalu offsete.
See kompromiss määrab ära, kui suur osa eesmärgist saavutatakse otsese sisemise vähendamise kaudu ning kui suur osa ostetud projektidest.
Suhe 2035 eesmärgiga
- aasta siht on alus ka ELi 2035. aasta vahelaiuseesmärgile, mille täitmist EL peab Paris' lepingu raames esitama. Euroopa Liit kavatseb vähendada heitkoguseid 66,25%–72,5% võrra aastaks 2035 võrreldes 1990. aasta tasemega.
Rahvusvaheline kontekst ja tähtajad
- aasta Pariisi kokkuleppe kohaselt pidid riigid uuendama ja esitama oma ambitsioone iga viie aasta tagant. Viimane esitamise tähtaeg möödus sel aastal ning nii EL kui ka mitmed suured heitkoguste tekitajad, sealhulgas Hiina, jäid tähtaegadest maha. See on suurendanud survet avaldada uusi kohustusi ja kiirendada üleminekut fossiilkütustelt.
Millised riigid on esitanud plaane?
- Seni on ametlikult esitanud oma eesmärgid veidi üle kolmandiku 195 osalejast — see hõlmab veidi üle 60% maailma heitkogustest, vastavalt World Resources Institute (WRI) analüütikutele.
- Hiina esitas formaalselt oma eesmärgid novembri alguses: lubas vähendada heitkoguseid 7%–10% võrreldes tipuga — taseme, mida eksperdid leiavad, et riik on juba saavutanud või sellele lähenemas.
ÜRO ja ekspertide hinnangud
ÜRO peasekretär Antonio Guterres märkis Emissions Gap Reporti esitlusel, et kui 2035. aasta riiklikud plaanid ellu viidaks, väheneks prognoositav temperatuuritõus umbes 2,6 °C-lt 2,3 °C-ni, mida ta iseloomustas parafraseerides "mitte piisavalt palju." Ta hoiatas: "hetkel liigume katastroofi suunas" lisades, et vähemalt ajutine ületamine 1,5 °C piirist on "vältimatu." Samuti rõhutas ta, et see ei ole "no reason to surrender" vaid "a reason to step up and speed up."
Teised suured heitkoguste tekitajad, nagu Austraalia ja Jaapan, on saanud kriitikat vähese ambitsiooni pärast.
Üldine hinnang ja järgmised sammud
ÜRO oktoobris avaldatud analüüs leiab, et riikide uued eesmärgid näitavad paranemist kvaliteedis, usaldusväärsuses ja majanduslikus ulatuses. Lisaks heitepiirangutele sisaldavad paljud plaanid ka kohanemisstrateegiaid ja rahalisi lubadusi arengumaade toetamiseks.
Olulised numbrid ja faktid:
- 90% — ELi siht heitkoguste vähendamiseks aastaks 2040
- 66,25%–72,5% — siht aastaks 2035 võrreldes 1990. aastaga
- Veidi üle 1/3 195 osalejast on ametlikult esitanud plaanid (esindab veidi üle 60% maailma heitkogustest)
UN kliimajuht Simon Stiell sõnas, et laiem pilt näitab maailma, mis juba kannab suuri kulusid soojenemisest, kuid on samal ajal lähedal positiivsetele majanduslikule pöördepunktidele — puhtalt energialt ja kliimakindlusele tuginevama rikkama ja tervislikuma tuleviku suunas.