Hiina haruldaste muldmetallide mõju: Euroopa sõltuvus ja poliitiline surve
Hiina survevahend ja globaalne mõju
Hiina on kasutanud oma kontrolli haruldaste muldmetallide turu üle jõuõlana suhetes Ameerika Ühendriikidega. Samal ajal on ka Euroopa sattunud keerulisse olukorda, sest tema tehnoloogiasektor sõltub sügavalt Hiina tarneahelatest.
Kevadel kehtestas Peking haruldaste muldmetallide ekspordile piirangud, mis sundis USA ja Euroopa ettevõtteid taotlema eraldi ekspordilube – sageli edutult. Selle tulemusena aeglustus tootmine ning mitmed tehased, eriti autotööstuses, pidid ajutiselt sulgema uksi.
Sügisel, kui Hiina ja USA suhted taas pingestusid, karmistati piiranguid veelgi. Mõttekoja EPC analüütiku Varg Folkmani sõnul tähendaks piirangute püsimine, et USA-l ja Euroopal oleks äärmiselt keeruline importida materjale, mida vajatakse kõrgtehnoloogiliste toodete tootmiseks.
Trumpi ja Xi kokkulepe
Piirangud said ajutist leevendust pärast USA presidendi Donald Trumpi ja Hiina juhi Xi Jinpingi kohtumist Lõuna-Koreas. Trump teatas, et pooled jõudsid kokkuleppele tollide ja ekspordi küsimustes ning Hiina pani uued piirangud ajutiselt pausile.
Euroopa jäi läbirääkimistest kõrvale ja püüab nüüd mõista, mida kokkulepe tähendab tema majanduse jaoks. Euroopa Komisjoni sõnul kehtib Hiina otsus piiranguid mitte rakendada kogu maailmale, kuid Brüssel soovib endiselt selgust, kuidas see praktikas toimib.
Haruldaste muldmetallide roll majanduses
Haruldased muldmetallid on hädavajalikud peaaegu igas tööstusharus – mikrokiipides, akudes, rohetehnoloogiates, elektriautodes ja kaitsetööstuses. Kuna Hiina kontrollib enamiku töötlemisvõimekusest, on Euroopa muutunud sõltuvaks.
„Euroopa peab mõistma, et haruldased muldmetallid määravad tema majandusliku ja tehnoloogilise tuleviku,“ rõhutas mõttekoja Friends of Europe juht Dharmendra Kanani.
Kuigi Euroopas leidub nende maavarade varusid, on töötlemine kallis ja tehnoloogiliselt keeruline. Hiina hoiab oma tehnoloogiat rangelt enda käes, et säilitada üleolek turul. „Isegi kui Euroopas rajatakse kaevandus, saadetakse tooraine sageli ikkagi Hiinasse töötlemiseks,“ märkis Folkman.
Euroopa sammud ja piirangud
Eestis on tehtud samme sõltuvuse vähendamiseks – näiteks Narvas avati magnetitehas –, kuid see ei muuda oluliselt Euroopa üldist seisu. Mitmete ekspertide hinnangul on „rong juba läinud“, sest puudub vajalik taristu, investeeringud ja poliitiline tahe.
Seetõttu peavad paljud realistlikumaks lahenduseks dialoogi ja koostööd Hiinaga, vältimaks tulevikus sarnast sõltuvust uute tehnoloogiate puhul.
Euroopa tugevus on siiski selles, et Hiina vajab ligipääsu tema turule – eriti rohetehnoloogiat ja autotööstust silmas pidades.
Erimeelsused Euroopa Liidus
Euroopa Liidu suurimaks probleemiks jääb aga liikmesriikide ühtsuse puudumine. Osa riike näeb Hiinat ohuna, eriti tema rolli tõttu Ukraina sõjas, teised aga tervitavad Hiina investeeringuid, nagu akutehaseid Hispaanias või Ungaris.
"Ühtset seisukohta, kuidas edasi minna, ei ole,"