Sissejuhatus
Beijing on kauplemisvaidluses Washingtoniga täiesti kindel, et leiab uusi turge. ""Made in China", on läinud viiruslikuks ning peegeldab kasvavat rahvuslikku ärevust. Trumpi pooldajad kutsuvad üles Hiina-kauba boikotile, kuid eksperdid rõhutavad: täielik lahutumine oleks Ameerika jaoks kulukas.
Majanduslik omavaheline sõltuvus
Eksperdid rõhutavad, et kuigi poliitiline pinge on kõrge, on kaubasuhted endiselt olulised mõlemale poolele. Scott Kennedy (CSIS) leiab, et vastastikune sõltuvus "on endiselt väga suur."
Olulised arvud ja suundumused:
- Aastatel on USA kaubanduspuudujääk Hiinaga kasvanud $295 miljardilt kuni $382 miljardini.
-
- aastal eksportis Hiina USAsse kaupu väärt $526 miljardit — enam kui kolm korda rohkem kui importis.
- Nende importide hulgas oli $127 miljardit nutitelefonide ja arvutite eest; uued tariifid mõjutaksid otseselt USA tarbijaid.
Kuigi osa kaubavahetusest suunatakse mujale, jäävad kriitilised sõltuvused püsima: Hiina vajab USA tarneid näiteks lennunduses ja kõrgjõudlusega kiipides; USA tarbijad ja tööstus sõltuvad Hiina toodangust.
Tariifid, vastutariifid ja ekspordi piirangud
Trumpi seatud 100% tariifid on Hiina ärritanud. Beijing on vastanud defiantse hoiakuga: ametnikud lubavad "võidelda lõpuni" ja kutsuvad Washingtonit üles "parandage enda lähenemine" hoiatuses 13. oktoobril X-il, et kõrgete tariifidega hiina ähvardamine ei ole õige suund!
Hiina vastumeetmed hõlmavad:
- vastutariife;
- ekspordipiiranguid haruldaste muldmetallide (rare earths) osas, mis on kriitilised elektriautode, pooljuhtide ja kaitsetehnoloogia jaoks.
Olulised sõltuvusnumbrid:
- USA impordib üle 90% oma haruldastest muldmetallidest — üle 80% neist pärit Hiinast.
- Hiina kontrollib umbes 60% haruldastest muldmetallidest tootmisest ja peaaegu 90% rafineerimisvõimsusest.
Samuti on lõhe laienenud sojaubade turul: alates maist pole Hiina ostnud ainsatki USA sojauba (USDA andmetel), kuigi eelmise aasta ekspordid olid peaaegu $13 miljardit; nüüd ostetakse rohkem Brasiiliast ja Argentínast. Need sammud on osaliselt vastureaktsioon Ameerika 2022. aasta kiibieksportide piirangutele, mille eesmärk oli piirati Hiina juurdepääsu tipptasemel tehnoloogiale ja tehisintellektile.
Uued turud ja strateegia mitmekesistamine
Hiina on suunanud ekspordi, mis varem läksid USA-sse, mujale. Bloombergi andmetel tõusid saatmised perioodil september 2024–september 2025:
- Aafrikasse +56%
- Kagu-Aasiasse +16%
- EL-i +14%
- Ladina-Ameerikasse +15%
GTAI esindaja Christina Otte märgib, et USA roll Hiina kaubaturuna on alates Trumpi esimesest ametiajast vähenenud; 2025. aasta esimesel poolel langes kahepoolne kaubandus üle 10% aastases võrdluses. Samuti laiendavad Hiina firmad tootmist riikidesse nagu Vietnam ja Malaisia, et säilitada ligipääs USA turule kaudselt.
Finantsühenduste kärpimine on käimas: Hiina hoidised USA riigivõlakirjades on langenud $1.3 triljonilt (2013) $765 miljardile (sel aastal) — Hiina on nüüd välisomanike seas alla Jaapani ja Suurbritannia.
Vaade tulevikku
Kuigi Hiina ja USA nihkuvad mõnes valdkonnas eemale, jääb kaubavahetus kahe suurriigi vahel jätkuvalt strateegiliselt tähtsaks.
Hiina president Xi Jinping ja Donald Trump peaksid kohtuma käesoleva kuu APEC-tippkohtumisel Gyeongjus, Lõuna-Koreas; mõlemad pooled loodavad pingeid maandada enne, kui tariifide spiraal läheb kontrolli alt välja.
Kokkuvõte
- Hiina vastab USA tariifidele nii vastutariifide kui ka ekspordipiirangutega, keskendudes eelkõige haruldaste muldmetallide kontrollile.
- Majanduslik omavaheline sõltuvus püsib kõrge — kriitilised tarneahelad jäävad kahe riigi vaheliseks.
- Hiina mitmekesistab ekspordipartnereid ja vähendab finantssidemeid USA-ga, ent täielik lahknemine oleks kallis mõlemale poolele