Sissejuhatus
Donald Trump väitis 15. oktoobril 2025, et India lubas lõpetada Venemaa energiaostud ja et Hiina järgneb peagi. See ähvardus — võimalike sekundaarsete sanktsioonide ja tariifide kujul — teravdab pinget globaalses energiakaubanduses ning seab kaalukausile Aasia majandusjõudude huvid.
Peamised punktid:
- India ja Hiina on saanud suurimateks Venemaa naftaimportijateks.
- Trump kehtestas augustis kahes etapis 25% tariifid India impordile ja ähvardab täiendavate sanktsioonidega.
- Vastuse mõju võib tõsta naftahinda, süvendada inflatsiooni ja survet Venemaa eelarvele.
Taust
Venemaa ekspordisuhted ja ostjate roll
India ostis Venemaa naftat 2021–2024 peaaegu 19-kordselt: 0,1-lt 1,9 miljonile barrelile päevas. Hiina impordid kasvasid umbes 50% kuni 2,4 miljoni barrelini päevas. Centri for Research on Energy and Clean Air (CREA) analüütik Petras Katinas hinnangul säästis India aastatel 2022–2024 Venemaalt saadud allahindluste tõttu kuni 33 miljardit dollarit.
India poliitika on püüdnud hoida tasakaalu USA, Venemaa ja Hiina suhtes, prioritiseerides energiajulgeolekut ja taskukohasust.
Hiina ja India ametlikud vastused
- New Delhi rõhutas, et prioriteet on "safeguard the interests of Indian consumers in a volatile energy environment" ja märkis varem, et Washington toetas India Venemaa-naftaoste majandusliku stabiilsuse huvides.
- Peking kutsus oma importi "legitiimseks" ja hoiatas, et ei aktsepteeri USA "unilateral bullying". Hiina sai 2022. aastal Venemaa suurimaks naftaostjaks.
Trumpi ähvardused ja turuohud
Sanktsioonide mõju
Trumpi sammud (kahe 25% tariifi kehtestamine) ja võimalikud sekundaarsanktsioonid võivad oluliselt raskendada India, Venemaa ja rahvusvaheliste firmade finantstehinguid. Katinas hoiatas, et sanktsioonid "suurendavad panuseid", ohustades pääsu USA finantssüsteemi ning tekitades tagajärgi pankadele, rafineerijatele ja laevaliiklusele.
Sumit Ritolia (Kpler) sõnul: "If India had not bought Russian crude [in 2022], it's anyone's guess what the oil price would have been — $100, $120, $300 [per barrel]."
Majanduslik surve Venemaal
Venemaa eelarvet koormavad kõrged sõjakulud (üle 6% SKP-st) ja tegelik inflatsioon, mida mõned analüütikud hindavad 15–20%, võrreldes ametliku 9%-ga. Sekundaarsanktsioonid oleksid Moskvale uus suur löök.
Hindade ja inflatsiooni riskid
Kui umbes 5 miljonit barrelit päevas Venemaa naftat turgudelt kaoks, võivad naftahinnad uuesti märgatavalt tõusta. Asendamine lühiajaliselt on keeruline vähese vaba tootmisvõimsuse ja logistiliste piirangute tõttu.
- Analüütikud hoiatavad, et hinnatõus võib kiirelt tõsta inflatsiooni globaalselt.
- USA Föderaalreservi hinnangul lisab iga 10-dollarine tõus toornaftahinnas ligikaudu 0,2 protsendipunkti USA inflatsioonile; sarnase järelduseni jõudis ka India keskpank.
- Halbimal juhul, kui hind kerkiks praeguselt ~58 dollarilt 110–120 dollarini barreli kohta, võiks inflatsioon tõusta umbes 1 protsendipunkti, mõjutades eriti energiat, transporti ja toidukulusid.
India ja Hiina positsioonid ning mõjuvõim
Hiina: suurus ja poliitiline käepide
Hiina majanduslik kaal — kahepoolne kaubandus üle 580 miljardi dollari — ja kontroll mõnede kriitiliste ressursside üle annavad sellele suuri mõjutusvõimalusi. Peking on juba kasutanud ekspordipiiranguid vastusena Ameerika survele ning pankade reservatsioonid Venemaa-tehingutele näitavad, et Hiina ei ole täielikult immuunne sanktsioonide väljakutsele.
India: kas ulatub kompromissini?
India säästud allahindluste tõttu on varasemalt olnud märkimisväärsed, kuid kasu on vähenenud — allahindlused, mis 2022. aastal ulatusid 15–20 dollarini barreli kohta, on nüüd alanenud umbes 5 dollarini (Kpler). June'is 2025 tõusid impordid 2,08 miljoni barrelini päevas (11 kuu kõrgeim), mis moodustas 44% India kogu toornafta sissevoolust.
Ritolia arvates võib India vähendada Venemaa-nafta oste, kuid „ma ei usu, et läheme nulli niipea”. India on tõenäoliselt valmis osaliselt kärpima oste surve puhul, kuid mitte täielikult loobuma soodsamatest tarnetest.
Mida see tähendaks edaspidi?
- Lühiajaliselt: kõrgenenud naftahinnad, suurenenud inflatsioon ja pinged rahvusvahelises kaubanduses.
- Keskmises perspektiivis: Venemaa otsib alternatiivseid turge ja ümberbrändimist rekonstrueeritud tarneahelates; Hiina kasutab oma majanduslikku kaalu läbirääkimiste vahendina; India püüab tasakaalustada energiajulgeolekut ning geopoliitilist survet.
Kokkuvõte
Trumpi ähvardused on muutnud India ja Hiina Venemaa-naftaoste ülevaatamise geopoliitiliseks dilemmaplokksuseks. Kui mõlemad peataksid ostud, võiks see põhjustada tugeva naftahinnašoki ja laialdase inflatsioonisurve, samas kui Venemaa majandus ja globaalsed tarnevõrgud reageeriksid ümberkorralduste ja varjatud ringteede kaudu.