Rootsi Langetab Kuriteovastust Vanus 13-aastasele: Kas EL-i Liikmed Järgnevad?
Rootsi valitsus on teatanud kavatsusest langetada kriminaalvastuse vanusepiiri 15-lt 13-ni eriti raskete kuritegude puhul, nagu mõrv ja plahvatused. See vastuseks kasvavale jõukudevahelisele vägivaldle, kus alaealisi kasutatakse kuritegusid toime panemas, sest nad on seni olnud vastutusest vabastatud.
Miks Rootsi Seda Teeb?
Põhjuseks on märkimisväärne tõus jõukudevahelises vägivallas. Politsei kohaselt kasutavad kurjategijate võrgustikud alla 15-aastasi noori relvade toimetamiseks ja tulistamiste läbiviimiseks, teades, et neid ei saa kriminaalkorras vastutusele võtta. Valitsuse sõnul suleb see muudatus kuritegelike rühmade kasutatava lõhe.
Meetmena plaanitakse luua erivanglaosakondi nii 13–14-aastastele kui ka 15–17-aastastele noorukitele. Esimesed võivad sellistesse asutustesse suunata juba järgmise suveks.
Kriitikute Hoiak: Kas Karistus on Lahendus?
Muutust on teravalt kritiseerinud õiguseksperdid, lapseõiguste organisatsioonid ja sotsiaaltöötajad. Nad väidavad, et:
- Vanusepiiri langetamine ei sureta kuritegevust.
- Vangistamine võib soodustada uuesti kuritegudele minekut, mitte parandada noort inimese käitumist.
- Fookus peaks jääma hooldusele ja rehabilitatsioonile, mitte karistusele.
Euroopa vanuse piirid on erinevad
Euroopa Liidu riikides on kriminaalvastuse vanusepiir väga erinev, kajastades erinevaid lähenemisi noorukkurjategijatele.
| Riik | Kriminaalvastuse vanus | Lähenemine / Kontekst |
|---|---|---|
| Iirimaa | 10 a. (rasked kuriteod) | EL-i madalaim lävi; on saanud kriitikat rahvusvahelistelt organisatsioonidelt. |
| Rootsi | Praegu 15, plaanis 13 | Reageering noorte kaasamisele jõukude vägivallas. |
| Saksamaa | 14 | Samuti kõneall muutuse üle noorukkuritegevuse kasvu tõttu. |
| Soome, Portugal | 16 | Kõrgeim lävi; rõhk on kindlalt sotsiaalsel taasintegreerimisel. |
| Taani | 15 | Hoiatusnäide: langetas 14-ni aastal 2010, tõstis tagasi 2015. aastal, kuna see ei vähendanud kuritegevust ja suurendas uuestikuritegevust. |
Järeldus: Kas Teised Riigid Järgnevad?
Rootsi otsus on osa laiemast trendist, kus mõned riigid kalduvad noorukikuritegevuse suhtes karmimate meetmete poole. Kuigi kõik EL-i riigid on kohustatud noortega tegelema peamiselt läbi hariduse ja parandamise, on poliitiline surve seoses noorte poolt toime pandud vägivaldsete kuritegudega suurenenud. Rootsi samm võib avada uue arutelu kogu Euroopas, kuid Taani ebaõnnestunud kogemus näitab, et lihtsa karistuse peale panek võib olla vastutustundetu ja ebaefektiivne.